reede, 5. juuni 2015

Nelja mehe ( pluss 15) seiklus Põlvamaa metsades.

Kooliaasta lõpus esines meil võimalus minna avastama Kagu-Eesti loodust legendaarse matkajuhi Neeme Katiga. Lisaks meile viiele oli matkal veel 15 mõnusat seltsilist. Esimesed kaks päeva tegime matkaks valmistavaid teooriatunde ja juba kolmapäeval (3. juuni 2015) kell 9.49 lahkus rong Piusa poole.

Neli sangarit enne matka

Piusa koopaid avastamas

Peale pikka rongisõitu jõudsime Piusale. Seal läksime külastuskeskusesse, kus me vaatasime ära filmi, mis tutvustas meile Piusa ümbruses olevat loomastikku. Peale seda läksime koopaid vaatama. Seal oli külm. Külmem kui väljas. Seal oli liiv põrandaaluseks. Kui astusid, jäid jäljed liivale. Me tegime kõiksugu huvitavaid kujundeid oma jalgadega liivale astudes, samal ajal kui tädike rääkis.

Härrased ees, koobas taga
Koopast välja minnes tundus nagu oleks kuumas saunas pannud korraliku leili. Võttis ikka kettad alla.

Rännak Mustjärvele

Koopad uuritud, võtsime sihi oma ööbimispaiga poole.
esimene puhkepaus

Rännak jätkus, ilm oli hea ja tuju mega. Aeg möödus seemneid, päevalilleseemneid, süües nagu linnutiivul.
Karl sihvkadega

tere
Kilomeetreid viisteist ja peale seljataga, oli kiusatus kohale jõuda suur. 
rännak oli väsitav, aga mets on minu







Laagerdamine


Rännak läbitud, panime püsti telgi, sättisime valmis oma asemed. Kogu selle aja oli meid ahvatlenud vaid meetreid eemal asuv järv. Kauem ahvatlusele vastu ei pannud ja läksime suplema. Kuna kehad olid higised, siis poisid küürisid üksteist järves ka puhtaks. Karl võttis seebi kaasa.
ketas sai pühitud


ja nii mööduski esimene suplus. 
Peale karastavat suplust tuli kere kinnitada, meisterkokk Neeme valmistas imelikult head järvevee tatraputru.
Gordon Katt
härrased maiustamas
Kõhud kinnitatud, oli meil veel mõni tund sisustada. Õnneks oli kaasas jalgpall ja asjalikud Jõgevamaa vabahobilised jalgpallurid ja professionaalne FC Wolvesi tähtmängja, kaitse tugitala, Remo "võtan kõik väravast ära" Roosipõld. Ehitasime paari minutiga tippklassi koduväljaku.
mägi aivar hoiab latti kõrgel




Nohipalu FC
Mäng läks nii nagu minema pidi, Pindil küteti tagumik kuumaks.


                                        



Õhtul istusime tulemeister Hansu lõkke ääres ja mängisime murumänge ;).
püromaan

Tegime veel ühe supluse, kuna ühest käigust ei piisanud. Kehad puhtad, kettavabad, läksid poisid telki romantikat tegema.
pildikvaliteet räägib vaataja kasuks
Marneti ja Karli dialoog.
"Ou, Marnet, lähme homme minupoole!"
"Kutsud vä?"
"Sa võid minujuurde tulla ja kella tiristada, aga ma ei viitsi sind sisse lasta."'
hahhaha veits pränk vä

Viimne rännak Ilumetsa





Hommik algas väga tuuliselt ja külmalt. Poisid olid terve öö värisenud magamiskottides v.a Karl. Saime enne veel hea kõhutäie putru ja teed sisse ajada. Pesime järveveega hambad puhtaks. Poisid läksid pisar silmis, kuna ei tahtnud sealt veel lahkuda. Algas rõõmus retk raba poole.
vaatetornis vaateid vaatamas
Kõndisime mööda laudteid, et me rappa ära ei upuks. Neeme ütles, et rabas tuleb käia sama hellalt kui naisega voodis.
Marnet pikal sammul sammumas
Tegime väikse pausi Valgjärve ääres ja nautisime ümbrustikku.
rõõmsad härrased
Piilusime ka päikeseloojangu majja.
kolm ja pool meest päikeseloojanguga
Külastasime ka Rebasemäe allikat. See vesi oli rauda täis.
kaugustesse vaatamas
Käisime ära ka põrgus, kus olid meteoriidi kaatrid. Pint proovis leida õnne ja varandust, kuid põrus.

õnnelikud konnad





kuju on rahul
eagelvision
kerberose koerad põrguväravas
elu alguspunktis ;)
Jõudsime lõpuks Ilumetsa rongiperroonile. Meie jalgsi retk sai lõpu.
sokihais

pompsud

Jõgevale minnes olid ka kõige kõvemad matkasellid väsinud ja silma looja lasknud.
Jermak toetab ka kõige raskemates olukordades

alati esimene

Nii saigi vägevate härrasmeeste ümardatult 50 kilomeetrine (35 kilomeetrit) rännak Eestimaal otsa. "Lahing sai läbi, aga sõda ei ole veel lõppenud" - Mathias Einamann 5.06.2015 10:47
Kuni järgmiste matkadeni!